Miks vajab tekst toimetamist?

Kui inimesed kuulevad, et minu tööks on tekstide toimetamine, küsivad nad sageli, miks seda vaja on – piisab ju tõlkijast, kes kliendi jaoks perfektse originaalteksti eesti keelde valab. Tegelikult on toimetaja töö täpiks i-l – meie eesmärk on muuta tekst (artikkel, uudiskiri, pressiteade, tootetutvustus) atraktiivsemaks, ladusamaks ning lugejale paeluvamaks.

Miks siis pole tõlgitud tekst n-ö valmistoode? Seetõttu, et tõlkimisel võivad kaduma minna mõningad väga olulised nüansid. Tihti vajab originaaltekst eesti keeles rohkem lahti seletamist ning iseloomustavaid sõnu. Tasub mõelda kultuurilisele kontekstile – terminid, mis on üldmõistetavad Suurbritannias, ei pruugi seda olla Eesti inimestele. Samuti võivad tõlked kaotada oma soravuse, kui tegu on väga pikkade lausetega, mis võõrkeeles toimivad, aga meie inimeste jaoks on lohisevad ning keerulised, kaotades poolel teel oma mõtte. Toimetaja töö on muuta laused ladusamaks, et teksti oleks võimalik lugeda nagu head raamatut. Teisisõnu: see peab olema sujuv teekond mitte künklik metsarada.

Peened terminid

Kuna minu peamisteks tekstideks on moealased kirjutised, siis võtaks alustuseks näiteks lõiked. Bootleg on levinud termin, mis esineb sagedasti teksateemalistes moetekstides. Millest täpsemalt juttu, saate näha siin. Lisaks pükstemaailmale on taolised kindlad mõisted levinud ka pesutoodete puhul. Tihti on kliendi sooviks jätta terminid inglisekeelseteks, sest tegu on rahvusvaheliste mõistetega.

Kuigi paljud inimesed teavad, et konkreetsel juhul on tegemist altlaieneva lõikega, on toimetaja asi mõelda, kas mõiste vajaks lugejale selgitamist. See on koht, kus tuleb arvesse võtta eeldatava lugeja profiili: vanus, eelistused, keeleoskus, moeteadlikkus. Kui tegemist on keskeas või soliidses vanuses klientidega, leian, et nimetatud termin vajaks lahtiseletamist – isegi, kui tõlgitud tekstis pole seda tehtud. Miks see vajalik on? Lühike selgitus aitab lugejal mõista konteksti paremini ning loetul on suurem mõju, sest kõik on n-ö puust ja punaseks tehtud. Inimene teab, millega tegu on ning oskab otsustada, kas tal läheb seda vaja. Samuti on tal lihtsam toodet poest küsida, kui ta teab, mida see n-ö maakeeli tähendab (jääb ära piinlik moment, kus peljatakse võõrsõna välja hääldada).

Ka toimetaja õpib

Kindlasti ei arva ma, et vaid vanemas eas inimesed vajavad/soovivad selgitusi. Mitmed moeterminid ei viita otseselt mitte millelegi ehk ka noorem kontingent vajab täpsustusi, et paremini mõista, mis erinevused näiteks kahel pealtnäha ühesugusel rinnahoidjal on. Tuleb ette ka juhuseid, kui mina ise pole päris kindel, mida üks või teine mõiste endast kujutab (näiteks erinevad kontsakujud). Siinkohal tuleb appi Google’i pildipank, mis reeglina tagab selguse. Kui see on olemas, on minu ülesanne valada uus teadmine ilusasse eesti keelde.

Artikli autor:

Ave-Rosenthal Juhkam. Tõlkebüroo Swesteng Languages asutaja ja juhataja.

Comments are closed.