Digitaalne frukt –

Temperatuur on vähenemas ja kodu kütmine saab igapäevaseks teemaks. Milline on aga kõige mugavam ning samas ka soodne lahendus? Uudne WiFi abil kontrollitav soojuspumpade lahendus võimaldab nutitelefoni teel juhtida oma korteri/maja temperatuuri ükskõik kui kaugelt oma kodust.

Keskmiselt võid küttekuludelt säästa targa kütte reguleerimise teel 30-40% kuludest. Enam ei pea sa tulema külma koju. Saad seadistada temperatuuri juba enne sinna jõudmist. Taimeri ja kalendri erinevad funktsioonid lubavad reguleerida soojuspumpa sisse ja välja lülitamist, et vältida selle sisse ununemist kodust lahkudes. Talvel välismaale minnes või niiskuse pärast muretseda on võimalik seadistada soojuspumbale vastavad piirangud, mille korral see ise käivitub ning saadab vastavasisulise teate.

Eestis üks populaarsemaid WiFi teel juhitavaid lahendusi on Eesti oma ettevõtte Airpatrol. Tegemist on ka Skandinaavias kõige levinuma brändiga mobiili teel soojuspumpade ja konditsioneeride reguleerimise seadete hulgas. Seadmed arendatakse ja toodetakse Eestis. Tööloogika on alljärgnev:

Airpatrolil on erinevad funktsioonid. Koju mineku asemel saad reguleerida soojuspumbale saata käske oma mobiililt ükskõik mis asukohas. Määrata teavitusi, mida soojuspump sulle saadab. Saa infot elektri ära minekust, et vältida torude külmumist või midagi hullemat. OP süsteemidest näide iOS SMS/WiFi teavituse vaatest ja Androidi teavituste vaatest:
    

Kaaludes soojuspumpa, saab täpsemalt saab lugeda kuidas ja palju soojuspump küttekulusid vähendab Postimehe Tarbija24 portaalist. Soojuspumpasid on erinevat tüüpi. Valikus on maasoojuspumbad ehk maaküttepumbad, õhk-vesi soojuspumbad ja õhk-õhk soojuspumbad (mida kasutatakse valdavalt abiküttena) ja nende seast valiku tegemisel tuleks konsulteerida spetsialistiga. Esimest kahte saab edukalt kombineerida ka olemasoleva küttesüsteemiga.

Maasoojuspumpasid on paigaldatud Eestis juba 90-ndatest. Soojema temperatuuriga perioodidel salvestub maa sisse päikese soojusenergia. Maasoojuspump kasutab seda peale kokkukogumist eluruumide kütmiseks ja vee soojendamiseks, tootes iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3-5 kilovatti soojusenergiat. Säästmine võrreldes fossiilsete kütustega kuni 80%. Viimasel ajal koguvad populaarsust õhk-õhk tüüpi soojuspumbad. Tavapärase elektriradiaatoriga võrreldes on soojuspumpade energiakulu 70-80% väiksem. Energiamahud ammenduvad välises õhus koguni nii madalal temperatuuril kui -272 °C. Säästlikuks põhisüsteemiks sobib suurepäraselt õhk-vesi tüüpi soojuspump, mis on populaarsust kogumas Skandinaavias (samuti Eestis). See on parim lahenduse suuremate hoonete kütmiseks nagu (majad, väiksemad korrusmajad, toomishooned jne). Pump kasutab ära välises õhus olevat soojusenergia, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Soojuspumpadega koos võib kaaluda ka efektiivseks kasutamiseks päikesekollektorid, mis annab lisaenergia kaudu seadmele olulise kasutegurite tõusu.